ESG turu-uuring 2025
Kuidas mõtlevad Eesti edumeelsed ettevõtted?
Eesti edumeelsemad ettevõtted ei kõigu tuules – nad näevad ESG-s võimalust tugevdada oma äri, juhtida riske ja eristuda turul. Sustinere värskest küsitlusest selgub, et keeruline majanduskeskkond ja muutuvad poliitilised sõnumid ei ole peatanud neid, kes mõistavad, et kestlikkus on konkurentsieelis, mitte pelgalt aruandluskohustus.
Aprillis 2025 läbi viidud küsitluses osales 55 Sustinere klienti – ettevõtted, kes on oma valdkonna edumeelsed tegijad nii äri kui kestlikkuse vaates. Valimisse kuulusid börsi- ja riigiettevõtted, suurfirmad ning VKE-d töötleva tööstuse, teenuste, kaubanduse, energia, taristu, ehituse ja transpordi sektorist.
Kuidas ettevõtted näevad ESG olulisuse muutust lähiaastatel?
Uuring kinnitab, et ESG pole lihtsalt mööduv trend, vaid muutumas osaks ettevõtete strateegiast ja juhtimiskultuurist.
Eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks on kestlikkus muutumas konkurentsivõime ja kasvu võtmeküsimuseks.
ESG tähtsus kasvab või püsib sama
Suur enamus ettevõtetest näeb ESG teemade püsimist või olulisuse kasvu järgmise kahe aasta jooksul.
VKE-d tunnetavad kasvavat vajadust
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted näevad ESG teemadega süsteemset tegelemist üha olulisemana.
Suurettevõtete jaoks muutub ESG teema olulisemaks
Ka paljud suuremad ettevõtted prognoosivad ESG tähtsuse tõusu oma äristrateegias.
ESG olulisus väheneb
Ainult väga väike osa ettevõtetest prognoosib ESG teemade tähtsuse kahanemist.
Mõtestatud panus toob sisulist väärtust
Lisaks kvantitatiivsetele vastustele palusime ettevõtetel täpsustada, miks nad näevad ESG ja kestlikkuse olulisuse kasvu oma organisatsioonis.
Vabavormilised selgitused tõid esile sügavamad põhjused ja mõtteviisid, mis sageli jäävad protsentide varju. Allpool on kolm sisulist tähelepanekut, mis joonistusid eriti selgelt välja:
ESG kui konkurentsieelis Põhjamaade turul
Ettevõtted tajuvad, et ESG ootused on muutumas Skandinaavia koostööpartnerite seas hügieeniteguriks – ilma selleta ei pääse mängu.
Seos ESG tegevuste ja produktiivsuse vahel
Tegevused, mis parandavad sisekliimat ja loovad mõtestatumat töökeskkonda, tõstavad ka töötajate rahulolu ja tulemuslikkust.
ESG kui suhete hoidmise tööriist suurklientidega
Partnerite ootused seavad lati ESG ambitsioonile – koostöö eeldab aina enam läbipaistvust ja süsteemset lähenemist.
Miks tegelevad ettevõtted ESG ja kestlikkuse teemadega?
Uuring näitab, et ettevõtted mõistavad ESG väärtust palju laiemalt kui vaid regulatiivse kohustusena.
Olulisemateks motivatsioonideks on tööandja maine tugevdamine, kulutõhusus ja äririskide maandamine, kuid ka toote- ja teenusearendus, mis aitab ettevõtetel konkurentsis eristuda.
Võimekus meelitada ja hoida parimaid töötajaid
Ettevõtted peavad ESG-d hädavajalikuks oma atraktiivsuse suurendamiseks tööturul, aidates kindlustada, et parimad talendid eelistaksid just neid tööandjatena – eriti suurima keskkonnamõjuga sektorites.
Kulude kokkuhoid ja ressursside efektiivne kasutus
ESG aitab ettevõtetel optimeerida ressursikasutust ja saavutada kulutõhusust.
Riskide maandamine ja tarneahela kindlus
ESG aitab maandada äririske ja vältida häireid tarneahelas, toetades jätkusuutlikku äritegevust.
Turunõudlus
ESG aitab ettevõtetel vastata kasvavale turunõudlusele ja kujundada oma pakkumist kestlikkust väärtustavatele klientidele.
Toodete ja teenuste arendamine
ESG loob uusi võimalusi innovatsiooniks ja aitab arendada tooteid ning teenuseid, mis vastavad tulevikuturu vajadustele.
Investorite ootused
ESG tegevused aitavad vastata investorite ja finantssektori kasvavatele ootustele läbipaistvuse, vastutustundlikkuse ja pikaajalise väärtuse loomise osas.
Regulatsioonid
Tugev ESG-alane tegevus aitab ettevõtetel ette valmistuda muutuvate regulatiivsete nõuete täitmiseks ja vähendab õiguskeskkonna riske.
Avaliku rahastuse võimalused
Kestlikkuse põhimõtete järgimine avab ligipääsu mitmetele toetustele ja rahastusvõimalustele, mida pakuvad avaliku sektori programmid ja fondid.
Mis tegelikult motiveerib ettevõtteid ESG-ga tegelema?
Kui sageli arvatakse, et ESG on vaid vastus regulatiivsetele nõuetele, siis uuringu tulemused näitavad midagi muud.
Eesti ettevõtete motivatsioon ESG-ga süsteemselt tegeleda on palju mitmekihilisem – fookus on seal, kus on reaalne äriline kasu ja inimeste ootused.
Järgnevad kolm järeldust joonistusid andmetest eriti tugevalt välja:
ESG aitab maandada riske ja teha nutikamaid valikuid
Äririskide juhtimine on tugevalt seotud ESG teemadega – seda peab oluliseks üle 80% vastanutest.
Ettevõtted mõistavad, et kestlikkusega kaasneb parema juhtimise võimekus – oskus ennetada tarneahela katkestusi, reageerida kiiresti muutuvatele oludele ning maandada maine- ja finantsriske. ESG ei ole ainult aruandluse vorm, vaid raamistik strateegiliseks selguseks ja vastupidavuseks.
Turunõudlus ja partnerite ootused loovad sisu – mitte pelgalt surve
Investorite ja äriklientide ootusi hinnatakse olulisemaks kui seadusandlikke kohustusi või toetuste kättesaadavust.
Ettevõtted ei tegutse ESG valdkonnas pelgalt sellepärast, et „peab“, vaid sellepärast, et „tahetakse jääda mängu“.
Uuring viitab selgelt, et ESG aitab tugevdada ärisuhteid ja vastata turunõudlusele – see on konkurentsis püsimise eeldus, mitte lihtsalt lisakohustus.
Parimate töötajate kaasamine on võtmetegur
Ettevõtted näevad ESG-d hädavajaliku vahendina oma võimekuse suurendamiseks meelitada ja hoida parimaid töötajaid – mitte keegi vastanutest ei pidanud seda väheoluliseks.
Kestlikkuse põhimõtetel põhinev töökorraldus toetab paremaid töötingimusi, tõstab organisatsiooni atraktiivsust ning aitab tagada, et just kõige väärtuslikumad talendid soovivad nendega koostööd teha – eriti noorema põlvkonna seas.
Milliste tegevustega jätkavad ettevõtted kindlasti?
Ettevõtted, kes on juba ESG-teemadega algust teinud, ei tõmba hoogu maha – vastupidi. Uuringust selgub, et järgmise kahe aasta jooksul on plaanis nii tegevuste süvendamine kui süsteemne edasiarendus.
Fookus on keskkonnamõju mõõtmisel ja vähendamisel, strateegia ajakohastamisel ning sisemise juhtimiskvaliteedi tõstmisel.
Aruandlusest ei ole loobumas ka need, kellele see ei ole veel seadusest tulenevalt kohustuslik – läbipaistvust nähakse kui osa kaasaegsest ja vastutustundlikust juhtimisest.
Mõõdetakse ja vähendatakse keskkonnamõju
Enamus ettevõtteid kavatseb jätkata oma süsiniku jalajälje hindamist (ettevõtte, toote või teenuse tasandil) ning teha konkreetseid samme selle vähendamiseks.
ESG strateegia ajakohastamine
Suur osa vastajatest plaanib ESG teemad siduda senisest tihedamalt ettevõtte juhtimise ja eesmärgiloogikaga.
Fookuses sotsiaalne mõju ja juhtimine
Ettevõtted ei keskendu ainult keskkonnale – tähelepanu pööratakse ka sisemisele kultuurile, juhtimiskvaliteedile ja sotsiaalsele vastutusele.
ESG aruandlusega jätkatakse
Kolm neljandikku vastajatest plaanib jätkata aruandlusega kas vabatahtlikus või kohustuslikus vormis – läbipaistvus on osa tänapäevasest professionaalsest juhtimisest, mitte ainult kohustus.
Kestliku brändi tugevdamine
Sertifikaadid, märgised ja teadlik turundus aitavad tugevdada kestlikkuse kuvandit sihtgruppide seas ja toetavad ettevõtte eristumist väärtuspõhisel turul.
Mida ettevõtted tegelikult mõtlevad, kui räägivad ESG-st?
Numbrid näitavad suunda, aga sisekaemused avavad põhjuseid. Vabavormilised kommentaarid uuringus viitavad, et ESG-ga tegelemine ei tulene ainult regulatsioonidest või välisest survest.
Vastused näitavad, et paljud organisatsioonid on juba aastaid toiminud vastutustundlikult – ESG annab neile võimaluse teha seda süsteemsemalt, nähtavamalt ja mõtestatumalt.
Samal ajal kerkivad esile praktilised dilemmad: kuidas hoida tegevused tasakaalus nii aja kui sisulise väärtuse mõttes?
ESG ei ole uus – süsteemsus on see, mis muutub
“Roheline mõtteviis oli meie jaoks oluline ka enne ESG raporteid.”
Paljud ettevõtted on tegutsenud kestlikult juba enne, kui ESG-terminid ja aruandlusnõuded laiemalt levima hakkasid. Uuring näitab, et kohanemine ei tähenda nullist alustamist, vaid pigem olemasoleva teadliku tegevuse süstematiseerimist.
Aruandlus ei motiveeri – väärtused motiveerivad
“Sõltumata aruandluskohustusest hoolime oma inimestest ja mõtleme ühiskonna peale.”
Ettevõtted ei vaja kohustust selleks, et väärtuspõhiselt tegutseda. ESG-aruandlus on pigem viis mõtestada ja tõestada seda, mida sisimas juba usutakse ja tehakse – läbipaistvus toetab, aga ei ole algimpulss.
Tasakaal ajakulu ja mõtestatuse vahel
“Selgelt läks liiga palju aega vana standardi alusel raporti koostamisele.”
Kuigi ESG pakub raamistiku, mille järgi liikuda, peab see olema rakendatav ettevõtte tegeliku suutlikkuse ja mõtestatuse piires. Ajajuhtimine, standardite kohandamine ja sisu olulisuse filter muutuvad võtmeküsimusteks, kui ESG-st soovitakse teha kestlik, mitte kurnav tegevus.
Millised on ettevõtete suurimad ESG-väljakutsed?
Kui varem küsiti, kas ESG-ga üldse tegeleda, siis nüüd on fookus pigem sellel, kuidas seda teha mõistlikult ja mõjusalt.
Ettevõtted näevad selgelt, et sisulise muutuse loomiseks on vaja nii süsteemset juhtimist, selgeid eesmärke kui ka kvaliteetseid andmeid. Lisaks peavad lahendused hõlmama tervet väärtusahelat ja kaasama inimesi organisatsiooni seest.
Vabavormiliste vastuste põhjal joonistusid välja järgmised peamised fookused:
Kliimamõju hindamine ja jalajälje vähendamine
Ettevõtted otsivad viise, kuidas mõõta ja vähendada oma keskkonnajalajälge – nii kohapeal kui läbi väärtusahela.
Strateegia ja juhtimise tervikpilt
Paljud peavad väljakutseks seda, kuidas siduda olemasolevad tegevused ühtseks juhtimisraamistikuks.
Aruandlus ja regulatiivne vastavus
Kasvavad nõuded toovad kaasa vajaduse täpsustada aruandluse sisu ja arusaamu – mis peab sees olema ja kuidas seda esitada.
Andmete kogumine ja partnerite kaasamine
Usaldusväärne andmestik ja koostöö tarneahelas on eelduseks, et ESG-tegevused ei jääks pinnapealseks.
Mõttehetked ettevõtete seest: kus ESG tegelikult väljakutseks muutub?
Vastajad ei jäänud pelgalt üldsõnaliseks – mitmed ettevõtted kirjeldasid konkreetseid kitsaskohti, mille lahendamine on eelduseks sisulisele edasiliikumisele. Need mõtted avavad, millistes kohtades ESG initsiatiivid sageli takerduvad: mitte tahtmises, vaid praktikas.
Allpool kolm sisukaimat mõttevälgatust, mis peegeldavad nii siirust, süsteemsust kui ka selget arusaama ajast, milles tegutsetakse.
Kuidas teha andmetest tööriist, mitte peavalu?
„Arvutuste jaoks valike suhtarvude saamine ja tarnijate passiivsus ESG teemadega tegeleda.“
Järeldus: Andmekvaliteet ei sõltu ainult ettevõttest endast – kogu väärtusahel peab kaasa tulema, et analüüsid toetaksid ka tegelikke otsuseid.
Strateegia on alles esimene samm – kuid see peab olemas olema
“Mõjude kaardistamine, esialgse strateegia välja töötamine.“
Järeldus: Tõhus ESG-tegevus eeldab, et kõik ettevõtte mõjud on esmalt kaardistatud ja mõtestatud, enne kui neid saab teadlikult juhtida.
Kuidas liikuda teadmistest tegudeni?
„Fookus on jätkata ja viia ellu planeeritud plaane. Harida ja täiendada ennast selles valdkonnas, et käia ajaga ja regulatsioonidega kaasas.“
Järeldus: Isegi kui plaan on olemas, nõuab selle elluviimine pidevat õppimist ja suuna kohandamist – eelkõige kiiresti muutuvate nõuete tingimustes.
Kuidas ettevõtted lähenevad CSRD-le ja aruandluskohustustele?
Euroopa Komisjoni Omnibusi ettepanekud on toonud selgust, aga ka uut ebakindlust CSRD aruandluse osas. Ometi näitab uuring, et Eesti ettevõtted ei jäta kestlikkuse aruandlust kõrvale.
Kaks kolmest vastajast plaanivad jätkata ESG aruandlusega – kas kohustuslikult või vabatahtlikult.
Väljakujunemas on kolm üldist hoiakut: süsteemne kohandumine, vabatahtlik jätkamine ning ettevaatlik ooteseisund.
Ei ole CSRD aruandekohuslased
Ettevõtted, kellel ei ole ega ole ka eeldatavasti tekkimas juriidilist kohustust CSRD aruandluseks, kuid paljud neist jätkavad siiski ESG põhimõtetega sisuliselt tegelemist.
Jätkavad tööd CSRD nõuetele vastavuse nimel
Ettevõtted, kellel on aruandluskohustus või reaalne eeldus selleks, valmistuvad jätkuvalt süsteemselt.
Aruandluse osas ajutiselt ootel
Osa ettevõtteid on pausi peal ning ootavad EL lõplikke otsuseid enne kui edasi liiguvad.
Ei järgi CSRD nõudeid, kuid tegutsevad sisuliselt ESG-ga
Need ettevõtted ei planeeri formaalset aruandlust, ent jätkavad kestlikkuse teemadega sisuliselt.
Ei tegele kestlikkuse ega aruandlusega
Uuringus ei olnud ühtegi ettevõtet, kes oleks teatanud täielikust loobumisest ESG-st.
Kuidas ettevõtted tegelikult tunnetavad CSRD-ga seotud muutust?
Ettevõtted ei taju CSRD-d ainult kui regulatiivset kohustust – nad vaatavad sellele läbi oma organisatsiooni võimekuse, ajakulu ja ärilise tähenduse prisma.
Vastused viitavad sellele, et edu ei sõltu üksnes tahtest, vaid ka süsteemide olemasolust ja mõistlikest valikutest.
Siin on kolm mõtet, mis kirjeldavad hästi, kuidas ettevõtted ennast selles keerulises ja muutlikus kontekstis positsioneerivad:
Tahe tegutseda on olemas – küsimus on, kuidas jõuda lahendusteni
„Peame üle vaatama erinevad mõõdikud ja looma strateegia, kuidas ESG-ga edasi liikuda, et kahe aasta pärast olla valmis aruandluseks.“
Järeldus: Paljud ettevõtted soovivad jätkata, aga vajavad aega ja struktuuri, et teha seda mõtestatult ja koormamata.
Kohanemine ei tähenda passiivsust – see tähendab teadlikkust
„Soovime oma aruandlust kohandada võimalikult ESRS standarditele vastavaks, loodetavasti juba lihtsustatud kujul.“
Järeldus: Ettevõtted ei lükka ESG aruandlust kõrvale, vaid kohandavad seda oma konteksti ja võimekuse järgi.
Tasakaal ajakulu ja mõtestatuse vahel
„Tarneahela ülesed tegevused. Tarnijate nügimine olukorras, kus on kuvand justkui ESG pole enam oluline, on muutunud veelgi keerulisemaks.“
Järeldus: Ka need, kes ei järgi formaalseid aruandlusraame, tunnevad survet ja vastutust tegutseda – eriti väärtusahela sees.
Tugevad jäävad.
Nad kohanevad targalt.
Sustinere turu-uuring näitab, et Eesti edumeelsemad ettevõtted ei vaata ESG-le kui vormitäitele, vaid kui tööriistale, mis aitab paremini toime tulla nii ootamatuste kui pikaajaliste suundumustega. Kuigi aruandluskohustus on paljude jaoks pausil või muutumises, ei ole see takistanud ESG-teemadega sisulist tegelemist. Vastupidi – ettevõtted hindavad oma riske, võimalusi ja mõju aina terviklikumalt.
ESG aitab tugevdada ärimudelit: maandada riske, tagada tarneahela töökindlus, suurendada ressursitõhusust ja vastata kasvavatele ootustele.
Just see võimekus kohaneda ja mõtestatult tegutseda annabki konkurentsieelise – mitte üksnes regulatiivses raamistikus, vaid päriselt.
Aeg on mõelda suuremalt
Võta meiega ühendust ja räägime, kuidas edumeelsed ettevõtted kasutavad ESG-d oma vastupidavuse ja kasvu võimendamiseks – ning kuidas teiegi saate sama teha.