Arvutusmudeli metoodika ja alusstandardid
Sustinere metoodika lähtub Greenhouse Gas (GHG) Protocol standardist, täpsemalt „Corporate Accounting and Reporting Standard”.
Arvutusmudeli metoodika ja alusstandardite selgitused:
Sustinere lähtub GHG Protocol standardist, täpsemalt „Corporate Accounting and Reporting Standard”, “GHG Protocol Scope 2 Guidance” ja asjakohastest juhenditest “Corporate Value Chain (Scope 3) Accounting and Reporting Standard’is”. Sustinere tööriistad on kooskõlas ka Kliimaministeeriumi tellimusel valminud Eesti riiklike juhistega organisatsioonidele kliimamõju arvutamisel. Sinu poolt sisestatud tarbimise andmete põhjal arvutab Sustinere süsiniku jalajälje kasutades relevantseid ja täpseid, sh olulistes kohtades Eesti-põhiseid, emissioonifaktoreid.
Põhjused Greenhouse Gas (GHG) Protocol'i kasutamiseks
Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud metoodikaga ettevõtete ja asutuste kliimamõju arvutamiseks. GHG Protocol standardile viitavad jätkusuutlikkuse regulatsioonid (nt Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv, CSRD), rahvusvaheliselt paljude pankade poolt oma laenude ja investeeringute kliimamõju hindamiseks kasutatav PCAFi standard, ettevõtete kestlikkust hindavad reitinguagentuurid ja indeksid, aga ka riiklikud kliimamõju arvutamise juhised organisatsioonidele (nt Eestis Kliimaministeeriumi tellimusel loodu).
Ka Science Based Targets initiative (SBTi), mis on ainus tunnustatud süsiniku jalajälje vähendamise eesmärkide vastavust Pariisi kokkuleppe stsenaariumitele valideeriv asutus maailmas, on seadnud nõudeks GHG Protocol’i kasutamise ettevõtte kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks.
GHG Protocol ongi põhimõtteliselt ainus maailmas kasutul olev standard, millest lähtuvad ja millele viitavad ka teised juhised. See on A&O kõigile organisatsioonidele, kes oma jalajälge arvutada ja partneritele raporteerida tahavad – väikestele ja suurtele, teenuse- ja tootmisvaldkonnale, era- ja avaliku sektori asutustele.
CO2 ja teised peamised kasvuhoonegaasid, mida mudel katab
GHG Protocol`i standard nõuab seitsme kasvuhoonegaasi (gruppide) heitkoguste hindamist. Seda teeb ka Sustinere digilahendus. Nendeks kasvuhoonegaasideks on– süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3).
Kõigil kasvuhoonegaasidel on erinev globaalse soojenemise potentsiaal, st mõju kliima soojenemisele. Muude kasvuhoonegaaside kui süsihappegaas heitkoguste mõju teisendatakse võrreldavaks CO2 mõjuga ning lõpptulemus väljendatakse CO2 ekvivalendina (väljendades seda enamasti tonnides).
Süsiniku jalajälje ehk kliimamõju arvutamise piirid ja mõjualad
Sustinere süsiniku jalajälje digilahendus lähtub tegevuskontrolli põhimõttest (ingl k. operational control). See tähendab, et arvestatakse kasvuhoonegaaside heidet, mis tuleneb allikatest/tegevustest, mille üle on Sinu organisatsioonil kontroll. Selle järgi on vastutus emissioonide eest sellel osapoolel, kes on kõige paremas positsioonis kasvuhoonegaaside heite kontrollimiseks ja vähendamiseks, valides tarnijaid ja neilt sisse ostetavaid tooteid ja teenuseid.
GHG Protocol`i standard jaotab organisatsiooni tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heite kolme mõjualasse ehk skoopi (Scope):
- Mõjuala 1. Otsene kasvuhoonegaaside heide: organisatsiooni poolt omatud või kontrollitud allikatest (nt sõidukikütused, paiksed kütuseid põletavad seadmed ja hajusheitmed).
- Mõjuala 2. Kaudne, sisseostetud energiast tulenev heide: nt sisseostetud elektri- ja soojusenergia tootmisega seotud heide.
- Mõjuala 3. Muu kaudne heide mis tekib organisatsiooni väärtusahelas üles- või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel: standard on jaganud selle mõjuala heited omakorda 15 kategooriasse ning rangelt soovitab organisatsiooni hindama kõiki tema tegevusega seonduvaid asjakohaseid kategooriaid. Tänane digilahendus katab sisseostetud tooted ja teenused, põhivara, jäätmed, tööreisid ja töötajate liikumise*.
* Mõjuala 3 arvutus võib olla veel laiem kui Sustinere digilahendus täna katab – näiteks pakutavate teenuste ja toodete kasutuse ja eluea lõpuga seotud mõjud.
Sustinere mudeli ja arvutuse ulatuse sobivus erinevat tüüpi organisatsioonidele
Sustinere digilahendus on sobilik kõigile ettevõtetele (v.a. põllumajandus ja mäetööstus) mõjualade 1 ja 2 hindamiseks.
Professionaalse teenuse pakkujatele, teenusmajanduse ettevõtetele ning avaliku sektori ja KOV asutustele on Sustinere digilahendus sobilik kõikide mõjualade hindamiseks (kontori ja administaratiivse tegevuse ulatuses).
Muude sektorite ettevõttete tegevusalade ja tarneahelate eripäradest tulenevalt kliimamõju terviklikuks arvutuseks mõjualas 3 soovitame küsida meie käest rätseplahendust.
Sustinere mudel ei ole sobilik põllumajandusettevõtetele, sest nende mõjuala 1 emissioonid on spetsiifilised (nt. maakasutusest tulenevad emissioonid) ning vajavad piisava ja täpse tulemuse saamiseks komplekssemat arvutust, mistõttu soovitame põllumajandusettevõtetel pöörduda meie poole rätseplahenduse arvutamiseks.
Sustinere kasutatavad eriheitetegurid (ehk emissioonifaktorid)
Sustinere kasutab usaldusväärseid rahvusvahelisi eriheitetegureid nende emissiooniallikate mõju arvutamiseks, kus asukohapõhisus ei ole tähtis (st sama materjali või toote kasutamise kliimamõju on sama nii Eestis, Lätis, Leedus, aga ka Poolas, Prantsusmaal ja Paraguais). Võid kindel olla, et Sustinere tehtud arvutus on võrdselt kvaliteetne parima maailmapraktikaga.
Sustinere kasutab Eesti, Läti ja Leedu põhiseid täpseid ja ajakohaseid eriheitetegureid nende emissiooniallikate puhul, kus asukohapõhisus on täpsema tulemuse saamiseks oluline (näiteks elektri- ja soojusenergia). Oleme kohalike eriheitetegurite kasutamisel olnud nii täpsed kui andmete kättesaadavus võimaldab. Selles võid kindel olla, et Sustinere tehtud arvutuses ei ole kasutatud globaalseid keskmisi, mis võivad oluliselt erineda Sinu asukohapõhisest faktorist.
Elektrienergia kliimamõju arvutamise metoodikad - asukoha- ja turupõhine
Kasvuhoonegaaside protokolli standardi järgi tuleb energiatarbest tulenevat heidet (mõjuala 2) raporteerida kahe arvutusmeetodi alusel: a) turupõhine ja b) asukohapõhine meetod.
- Turupõhine meetod kajastab elektrienergia heitkoguseid, mis on seotud organisatsiooni poolt tehtud valikutega elektriturul (näiteks kui on valitud taastuvenergia pakett või kui ostetakse tavaelektrit).
- Asukohapõhine meetod väljendab elektrienergiatootmise heidet kindlas piirkonnas, hoolimata sellest, millise energiapaketi on organisatsioon ise valinud ning kas elektri tarbimine kompenseeritakse taastuvenergia päritolu tõendav päriolutunnistusega või mitte.
Kahekordse raporteerimise eesmärk on tagada kasvuhoonegaaside aruandluse järjepidevus ja võrreldavus, kuna see aitab paremini välja tuua suundumusi ja muutusi ettevõtte süsiniku jalajäljes. Seejuures kahe lähenemise tulemusi ei liideta, vaid tuuakse välja üksteisest eraldiseisvalt. Lõpliku koondtulemuse kuvamisel arvestatakse turupõhise arvutusmetoodika tulemust.
Töötajate töö- ja elukoha vahelise liikumise kliimamõju arvutamise metoodika
Organisatsiooni töötajate igapäevasest tööle- ja koju sõidust tulenevate mõju hindamiseks aitame Sul töötajate seas läbi viia veebiküsitluse, kus töötajad vastavad:
- millist transpordivahendit nad tüüpilisel tööpäeval kasutavad;
- mitu kilomeetrit nad tavapärasel tööpäeval kodust tööle liikumisel läbivad.
Selleks mõeldud veebiküsitlus on Sustinere poolt eelnevalt loodud ning valmis Sinu poolt töötajatele saatmiseks. Laekunud vastuste koondtulemus jõuab automaatselt ettevõtte teiste andmete kõrvale Sustinere ankeedil ning Sina ei pea selleks eraldi vahearvutusi tegema. Kõikide vastuste alusel arvutatakse ühe töötaja liikumise keskmine süsiniku jalajälg, mida laiendatakse tervele organisatsioonile töötajate keskmise arvu põhjal.
Kodukontori kasutamise kliimamõju arvutamise metoodika
Kodukontori kasutamisest tulenevate emissioonide hindamiseks aitame töötajate seas läbi viia veebiküsitluse (sama küsitlus tööle- ja kojuliikumise hindamiseks, st pead saatma oma töötajatele vastamiseks ühe ankeedi), kus töötajad vastavad:
- kui sageli hinnanguliselt kodukontoris töötati;
- milliseid IT seadmeid selleks kasutati;
- kas kodukontoris viibimise ajal köeti/jahutati kodu täiendavalt võrreldes igapäevase kasutusega.
Kodukontori mõju arvestusse kaasatakse üksnes täiendav energiakasutus, mis tehti vaid kodukontori kasutamise tõttu ning erineb tavapärasest kodumajapidamise energiakasutusest. See tähendab, et taustal töötavate elektroonikaseadmete (nt külmikapi) enegiatarbimine ei ole arvutusse kaasatud. Energiakasutuse ning emissioonide hindamisel saadakse sisendit ka teaduskirjandusest, rahvusvahelistest andmebaasidest ning asjakohastest raportitest.
Töötajatelt laekunud vastuste koondtulemus jõuab automaatselt ettevõtte/organisatsiooni teiste andmete kõrvale Sustinere ankeedist ning Sina ei pea selleks eraldi vahearvutusi tegema. Kõikide vastuste alusel arvutatakse ühe töötaja kodukontori keskmine süsiniku jalajälg, mida laiendatakse tervele organisatsioonile töötajate keskmise arvu põhjal.
Olulised mõisted
Kasvuhoonegaasid (KHG) – atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust ja põhjustavad kasvuhooneefekti.
Kasvuhooneefekt – kasvuhoonegaaside tekitatud fenomen, mis soojendab Maa pinna lähedast atmosfääri (troposfääri). Ilma loomuliku kasvuhooneefektita oleks temperatuur alla nulli. Inimtegevus on kasvuhooneefekti aga märkimisväärselt võimendanud ning see põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutusi.
Süsiniku jalajälg – kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk (mõõdetuna CO2-ekvivalentides), mis tekib ettevõtte/organisatsiooni vm
üksuse tegevuse tagajärjel. Nimetatakse ka “kliimamõjuks”, kõnekeeles ka “CO2-jalajäljeks” (kuigi hõlmab kõiki kasvuhoonegaase).
CO2-ekvivalent (CO2-ekv) – universaalne kasvuhoonegaaside mõõtühik, mis peegeldab nende erinevat potentsiaali globaalse soojenemise tekitamisel väljendatuna CO2 ekvivalendis.
Emissioonifaktor (eriheitetegur) – on suhtarv, mis väljendab eralduva kasvuhoonegaasi kogust teatud inimtegevuse valdkonnas toimeühiku kohta (nt 0,173 kg CO2-ekv diiselautoga läbitud ühe kilomeetri kohta).
Globaalse soojenemise potentsiaal (GWP, global warming potential) – näitab, mitu korda on soojusenergia absorbeerumisvõime poolest muu kasvuhoonegaasi üks molekul tugevam kui süsinikdioksiidi (CO2) molekul. Sustinere mudelis kasutatud globaalse soojenemise potentsiaalid põhinevad IPCC Fourth Assessment Report’is (AR6) esitatule (arvestades 100-aastast perioodi).
| Kasvuhoonegaas | GWP |
|---|---|
| CO2 | 1 |
| CH4 | 27,9 |
| N2O | 273 |
| HFC ühendid | 124 – 16 200 |
| PFC ühendid | 7 390 – 17 700 |
| SF6 | 25 200 |
| NF3 | 17 400 |