Arvutusmudeli metoodika ja alusstandardid
Sustinere metoodika lähtub Greenhouse Gas (GHG) Protocol standardist, täpsemalt „Corporate Accounting and Reporting Standard”.
Arvutusmudeli metoodika ja alusstandardite selgitused:
Sustinere lähtub GHG Protocol standardist, täpsemalt „Corporate Accounting and Reporting Standard”, “GHG Protocol Scope 2 Guidance” ja asjakohastest juhenditest “Corporate Value Chain (Scope 3) Accounting and Reporting Standard’is”. Sustinere tööriistad on kooskõlas ka Keskkonnaministeeriumi soovitatud Eesti riiklike juhistega organisatsioonidele kliimamõju arvutamisel. Sinu poolt sisestatud tarbimise andmete põhjal arvutab Sustinere süsiniku jalajälje suuruse välja relevantseid ja täpseid, sh olulistes kohtades Eesti-põhiseid, emissioonifaktoreid kasutades.
Põhjused Greenhouse Gas (GHG) Protocol'i kasutamiseks
Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud metoodikaga ettevõtete ja asutuste seas oma kliimamõju arvutamiseks. GHG Protocol on number üks standard, millele viitavad jätkusuutlikkuse regulatsioonid (nt Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse direktiiv), rahvusvaheliselt paljude pankade poolt oma laenude ja investeeringute kliimamõju hindamiseks kasutatav PCAFi standard, ettevõtete kestlikkust hindavad reitinguagentuurid ja indeksid, aga ka riiklikud kliimamõju arvutamise juhised organisatsioonidele (nt Eestis Keskkonnaministeeriumi poolt).
Ka Science Based Targets initiative (SBTi), mis on ainus tunnustatud asutus maailmas, kes valideerib ettevõtete poolt välja öeldud süsiniku jalajälje vähendamise eesmärkide vastavust Pariisi kokkuleppe stsenaariumitele, on seadnud nõudeks GHG Protocol’i kasutamise ettevõtte kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks.
GHG Protocol ongi põhimõtteliselt ainus maailmas kasutul olev standard, millest lähtuvad ja millele viitavad ka teised juhised. See on A&O kõigile organisatsioonidele, kes oma jalajälge arvutada ja partneritele raporteerida tahavad – väikestele ja suurtele, teenuse- ja tootmisvaldkonnale, era- ja avaliku sektori asutustele.
CO2 ja teised peamised kasvuhoonegaasid, mida mudel katab
GHG Protocol`i standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi (gruppide) heitkoguste hindamist, nii ka Greenspect – süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3).
Kõigil kasvuhoonegaasidel on erinev globaalse soojenemise potentsiaal, st mõju kliima soojenemisele. Teiste kasvuhoonegaaside heitkoguste mõju teisendatakse võrdseks CO2 mõjuga ning lõpptulemus väljendatakse CO2 ekvivalendina (enamasti tonnides).
Süsiniku jalajälje ehk kliimamõju arvutamise piirid ja mõjualad
Greenspecti mudel lähtub tegevuskontrolli põhimõttest (ingl k. operational control). See tähendab, et arvestatakse kasvuhoonegaaside heidet, mis tuleneb allikatest/tegevustest, mille üle on Sinu organisatsioonil kontroll. Selle järgi on vastutus emissioonide eest sellel osapoolel, kes on kõige paremas positsioonis kasvuhoonegaaside heite kontrollimiseks ja vähendamiseks – ehk Sinu organisatsoon valides tarnijaid ja neilt sisse ostetavaid tooteid ja teenuseid.
GHG Protocol`i standard jaotab organisatsiooni tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heite kolme mõjualasse ehk skoopi (Scope):
- Mõjuala 1. Otsene kasvuhoonegaaside heide: organisatsiooni poolt omatud või kontrollitud allikatest (nt sõidukikütused, paiksed kütuseid põletavad seadmed ja hajusheitmed).
- Mõjuala 2. Kaudne, sisseostetud energiast tulenev heide: nt sisseostetud elektri- ja soojusenergia tootmisega seotud heide.
- Mõjuala 3. Muu kaudne heide mis tekib organisatsiooni väärtusahelas üles- või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel: standard kohustab valima organisatsiooni eripärasid arvestades kõik relevantsed emissioonide allikad 15 kategooriast, nt Greenspect katab sisseostetud tooted ja teenused, põhivara, jäätmed, tööreisid ja töötajate liikumise*.
* Mõjuala 3 arvutus võib olla veel laiem kui Greenspect täna katab – näiteks pakutavate teenuste ja toodete kasutuse ja eluea lõpuga seotud mõjud.
Sustinere mudeli ja arvutuse ulatuse sobivus erinevat tüüpi organisatsioonidele
Greenspecti mudedeli esimene lahendus on sobilik professionaalse teenuse pakkujatele ja teenusmajanduse ettevõtetele ning avaliku sektori ja KOV asutustele ning katab ära mõjualad 1,2 ja 3 (kontori ja administaratiivse tegevuse ulatuses).
Kevad 2023 lisandub Greenspecti mudelisse lahendus kõikidele teistele ettevõtetele (v.a põllumajandus ja mäetööstus), mille raames kaetakse ära mõjualade 1 ja 2 mõõtmine. See on minimaalne arvutusulatus kliimamõju hindamise alustamiseks. Ettevõtte tegevusala ja tarneahela eripärast tuleneva kliimamõju terviklikuks arvutuseks mõjualas 3 soovitame küsida meie käest rätseplahendust.
Greenspecti mudel ei ole sobilik põllumajandusettevõtetele, sest nende mõjuala 1 ja 2 emissioonid on spetsiifilised (nt. maakasutusest tulenevad emissioonid) ning vajavad piisava ja täpse tulemuse saamiseks eraldi arvutust, mistõttu soovitame põllumajandusettevõtetel pöörduda meie poole rätseplahenduse arvutamiseks.
Sustinere kasutatavad eriheitetegurid (ehk emissioonifaktorid)
Sustinere kasutab usaldusväärseid rahvusvahelisi eriheitetegureid nende emissiooniallikate mõju arvutamiseks, kus asukohapõhisus ei ole tähtis (st sama materjali või toote kasutamise kliimamõju on sama nii Eestis, Lätis, Leedus, aga ka Poolas, Prantsusmaal ja Paraguais). Võid kindel olla, et Sustinere tehtud arvutus on võrdselt kvaliteetne parima maailmapraktikaga.
Sustinere kasutab Eesti, Läti ja Leedu põhiseid täpseid ja ajakohaseid eriheitetegureid nende emissiooniallikate puhul, kus asukohapõhisus on täpsema tulemuse saamiseks oluline (näiteks elektri- ja soojusenergia). Oleme kohalike eriheitetegurite kasutamisel olnud nii täpsed kui andmete kättesaadavus võimaldab. Selles võid kindel olla, et Sustinere tehtud arvutuses ei ole kasutatud globaalseid keskmisi, mis võivad oluliselt erineda Sinu asukohapõhisest faktorist.
Elektrienergia kliimamõju arvutamise metoodikad - asukoha- ja turupõhine
Kasvuhoonegaaside raporteerimise standardi järgi tuleb energiatarbest tulenevat heidet (mõjuala 2) raporteerida kahe arvutusmeetodi alusel: a) turupõhine ja b) asukohapõhine meetod.
- Turupõhine meetod kajastab elektrienergia heitkoguseid, mis on seotud organisatsiooni poolt tehtud valikutega elektriturul (näiteks kui on valitud taastuvenergia pakett).
- Asukohapõhine meetod väljendab elektrienergiatootmise heidet kindlas piirkonnas, hoolimata sellest, millise energiapaketi on organisatsioon ise valinud ning kas elektri tarbimine kompenseeritakse taastuvenergia päritolu tõendav päriolutunnistusega või mitte.
Kahekordse raporteerimise eesmärk on tagada kasvuhoonegaaside aruandluse järjepidevus ja võrreldavus, kuna see aitab paremini välja tuua suundumusi ja muutusi ettevõtte süsiniku jalajäljes. Seejuures kahe lähenemise tulemusi ei liideta, vaid tuuakse välja üksteisest eraldiseisvalt. Lõpliku koondtulemuse kuvamisel arvestatakse seejuures turupõhise arvutusmetoodika tulemust.
Töötajate töö- ja elukoha vahelise liikumise kliimamõju arvutamise metoodika
Organisatsiooni töötajate igapäevasest tööle- ja koju sõidust tulenevate mõju hindamiseks aitame Sul töötajate seas läbi viia veebiküsitluse, kus töötajad vastavad:
- millist transpordivahendit nad tüüpilisel tööpäeval kasutavad;
- mitu kilomeetrit nad tavapärasel tööpäeval kodust tööle liikumisel läbivad.
Selleks mõeldud veebiküsitlus on Sustinere poolt eelnevalt loodud ning valmis Sinu poolt töötajatele saatmiseks. Laekunud vastuste koondtulemus jõuab automaatselt ettevõtte teiste andmete kõrvale Sustinere ankeedil ning Sina ei pea selleks eraldi vahearvutusi tegema. Kõikide vastuste alusel arvutatakse ühe töötaja liikumise keskmine süsiniku jalajälg, mida laiendatakse tervele organisatsioonile töötajate keskmise arvu põhjal.
Kodukontori kasutamise kliimamõju arvutamise metoodika
Kodukontori kasutamisest tulenevate emissioonide hindamiseks aitame töötajate seas läbi viia veebiküsitluse (sama küsitlus tööle- ja kojuliikumise hindamiseks, st pead saatma oma töötajatele vastamiseks ühe ankeedi), kus töötajad vastavad:
- kui sageli hinnanguliselt kodukontoris töötati;
- milliseid IT seadmeid selleks kasutati;
- kas kodukontoris viibimise ajal köeti/jahutati kodu täiendavalt võrreldes igapäevase kasutusega.
Kodukontori mõju arvestusse kaasatakse üksnes täiendav energiakasutus, mis tehti vaid kodukontori kasutamise tõttu ning erineb tavapärasest kodumajapidamise energiakasutusest. See tähendab, et taustal töötavate elektroonikaseadmete (nt külmikapi) enegiatarbimine ei ole arvutusse kaasatud. Energiakasutuse ning emissioonide hindamisel saadakse sisendit ka teaduskirjandusest, rahvusvahelistest andmebaasidest ning asjakohastest raportitest.
Töötajatelt laekunud vastuste koondtulemus jõuab automaatselt ettevõtte/organisatsiooni teiste andmete kõrvale Sustinere ankeedist ning Sina ei pea selleks eraldi vahearvutusi tegema. Kõikide vastuste alusel arvutatakse ühe töötaja kodukontori keskmine süsiniku jalajälg, mida laiendatakse tervele organisatsioonile töötajate koguarvu põhjal.
Olulised mõisted
Kasvuhoonegaasid (KHG) – atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust ja põhjustavad kasvuhooneefekti.
Kasvuhooneefekt – kasvuhoonegaaside tekitatud fenomen, mis soojendab Maa pinna lähedast atmosfääri (troposfääri). Ilma loomuliku kasvuhooneefektita oleks temperatuur alla nulli. Inimtegevus on kasvuhooneefekti aga märkimisväärselt võimendanud ning see põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutusi.
Süsiniku jalajälg – kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk (mõõdetuna CO2-ekvivalentides), mis tekib ettevõtte/organisatsiooni vm
üksuse tegevuse tagajärjel. Nimetatakse ka “kliimamõjuks”, kõnekeeles ka “CO2-jalajäljeks” (kuigi hõlmab kõiki kasvuhoonegaase).
CO2-ekvivalent (CO2-ekv) – universaalne kasvuhoonegaaside mõõtühik, mis peegeldab nende erinevat potentsiaali globaalse soojenemise tekitamisel väljendatuna CO2 ekvivalendis.
Emissioonifaktor (eriheitetegur) – on suhtarv, mis väljendab eralduva kasvuhoonegaasi kogust teatud inimtegevuse valdkonnas toimeühiku kohta (nt 0,173 kg CO2-ekv diiselautoga läbitud ühe kilomeetri kohta).
Globaalse soojenemise potentsiaal (GWP, global warming potential) – näitab, mitu korda on soojusenergia absorbeerumisvõime poolest muu kasvuhoonegaasi üks molekul tugevam kui süsinikdioksiidi (CO2) molekul. Greenspecti mudelis kasutatud globaalse soojenemise potentsiaalid põhinevad IPCC Fourth Assessment Report’is (AR6) esitatule (arvestades 100-aastast perioodi).
| Kasvuhoonegaas | GWP |
|---|---|
| CO2 | 1 |
| CH4 | 27,9 |
| N2O | 273 |
| HFC ühendid | 124 – 16 200 |
| PFC ühendid | 7 390 – 17 700 |
| SF6 | 25 200 |
| NF3 | 17 400 |